5 põletavat küsimust päikesekaitse kohta – siin on vastused
Alates UVA- ja UVB-kiirguse erinevusest kuni selleni, miks Austraalia päikesekaitsekreeme peetakse maailma parimateks – vastame kõigile sinu põletavatele küsimustele. Loe edasi, et leida vastused, mida oled otsinud, ning reeglid kreemi pealekandmiseks parima kaitse tagamiseks.
- Mis vahe on SPF30 ja SPF50+ kaitsel?
Esmane asi, mida enamik meist päikesekaitsetoodete riiuli ees vaatab, on päikesekaitsefaktor ehk SPF. See mõõdab, kui hästi kaitseb toode nahka põletust tekitavate UVB-kiirte eest. SPF30 päikesekaitsekreem blokeerib 97% UVB-kiirtest, samas kui SPF50 blokeerib 98%.
Kuid kas tead, mida see number tegelikult tähendab? Kas SPF15, 30 ja 50 kaitsevad mind vastavalt 15, 30 ja 50 minutit?
See on levinud eksiarvamus – SPF ei mõõda kaitseaega minutites. Selle asemel näitab see, kui palju kauem võtab naha punetama hakkamine aega kreemiga võrreldes ilma kreemita olemisega. Seega, kui su nahk hakkab tavaliselt punetama 5 minutiga, peaks õigesti peale kantud SPF30 teoreetiliselt kaitsma sind 150 minutit – ehk 30 korda kauem. SPF50 puhul oleks see aeg 250 minutit.
Kas numbri lõpus on plussmärk? See tähendab lihtsalt „rohkem kui“. Seega on sellisel SPF50+ tootel nagu meie Daily Hydrating Sunscreen kaitsefaktor suurem kui 50.
Mis vahe on meie toodetel Tinted Glow Primer SPF30 ja Daily Hydrating Sunscreen SPF50+? Meil on vastus olemas!
- Mida tähendab laia spektriga kaitse?
Laia spektriga päikesekaitsekreem on lihtsalt selline toode, mis filtreerib lisaks UVB-kiirtele ka UVA-kiiri. Miks see oluline on? Sest kuigi me teame ammusest ajast, et UVB tekitab päikesepõletust, oleme alles viimastel kümnenditel mõistnud, et ka UVA aitab kaasa nahavähi tekkeriskile.
Veel üks mitteniiväga meeldiv fakt UVA-kiirguse kohta… Moodustades 95% kõigist maa pinnale jõudvatest nähtamatutest ultraviolettkiirtest2, tungivad pikema lainepikkusega UVA-kiired sügavamale nahka ja on fotovananemise (päikesest tingitud vananemise) peamine põhjus. Erinevalt UVB-kiirgusest, mille tase aasta jooksul kõigub, on UVA-kiirguse tase stabiilne aasta läbi – ning see tungib läbi ka klaasist.
Nii et kui soovid enneaegseid kortsukesi, naha lõtvumist ja päikeselaike eemal hoida, tee laia spektriga päikesekaitse oma igapäevase rutiini osaks. Kaitsefaktoriga SPF50+ ning kerge ja kiiresti imenduva koostisega Daily Hydrating Sunscreen pakub väga kõrgel tasemel UVA- ja UVB-kaitset ning niisutust kõigile nahatüüpidele – aastaringselt.
- Miks on Austraalia päikesekaitsekreemid parimad?
Austraalia päikesekaitsekreeme reguleerib ravimiamet Therapeutic Goods Administration (TGA) ja enamikus kategooriates on meil kõige rangemad nõuded. Kasutame laia spektri mõistele sama määratlust mis EL, mis on rangem kui USA-s. Ja meie veekindluse määratlus on rangem kui EL-is (ja sama mis Ameerikas).
Oleme teistest ees ka UVA-kaitse osas, sest TGA on heaks kiitnud laialdasema ja uuema filtrite valiku, mis kaitsevad veelgi paremini nende tüütute, enneaegset vananemist põhjustavate kiirte eest.
- Kui palju päikesekaitsekreemi peaksin kasutama?
Veel üks ülioluline asi, mida meeles pidada: ära koonderda kreemi pealekandmisel ja uuesti kandmisel. Enamik meist kannab toodet peale liiga vähe ja see võib märkimisväärselt vähendada toote tegelikku kaitsefaktorit. See SPF50, mida sa (enda arust) kannad? Kui sa seda piisavalt rikkalikult ei pealesta, võib see pakkuda vaid SPF30 – või veelgi madalamat kaitset.
Kui palju päikesekaitsekreemi siis peaks peale kandma? Cancer Councili andmetel tuleks päikesekaitsekreem kanda puhtale ja kuivale nahale 20 minutit enne päikese kätte minekut. Enamiku täiskasvanute puhul on vaja ühte täit teelusikatäit (ehk 5 ml) iga jäseme, selja, esikülje ning näo, kaela ja kõrvade (kokku) jaoks. See teeb kokku seitse teelusikatäit – ja seda on palju rohkem, kui enamik meist kasutab.
Kui kreem on peal, pead samuti meeles pidama selle uuesti pealekandmist iga kahe tunni järel, olenemata kaitsefaktorist. Ujud, treenid või higistad? Siis pead kreemi uuesti peale kandma sagedamini, et tagada pidev kaitse.
- Mis vahe on keemilisel ja füüsikalisel päikesekaitsekreemil?
Keemilised UV-filtrid seevastu neelavad UV-kiirgust ja muudavad selle soojuseks. Austraalias on kasutamiseks heaks kiidetud ligi 30 filtrit ning neil kõigil on erinev võime neelata UVB- ja/või UVA-kiiri. Mõned sagedamini kasutatavad filtrid on oksübensoon, homosalaat, oktisalaat, oktokrüleen ja avobensoon – ning paljudes toodetes kasutatakse nende kombinatsiooni parima kaitsetaseme saavutamiseks.
Kuigi füüsikalised päikesekaitsekreemid on teinud pika tee edasi võrreldes nooruspõlve üliraskete valgete koostistega, on keemilised koostised üldiselt kergemad, läbipaistvamad ja nahal mugavamad. Siiski on oluline märkida, et keemilised päikesekaitsekreemid tuleb tõhususe tagamiseks peale kanda 20 minutit enne päikese kätte minekut.
Võib-olla oled kuulnud, et mineraalsed päikesekaitsekreemid sobivad paremini tundlikule nahale. Kuid üha enam luuakse uusi keemilisi päikesekaitsekreeme, nagu meie oma, spetsiaalselt tundlikule nahale ohutute filtritega. Meie Daily Hydrating Sunscreen SPF50+ ei sisalda ka ühtegi (võimalikku ärritust põhjustavat) lõhnaainet ning sisaldab rahustavat aaloed, niisutavat hüaluroonhapet ja antioksüdantiderikast Kakadu ploomi.
Soovid rohkem infot meie uhiuue Austraalia päikesekaitsekreemi kohta? Vaata seda artiklit, kust leiad kõik, mida vaja teada!