5 põletavat küsimust päikesekaitse kohta: vastused

Kas mõtled, mida see SPF-number tegelikult tähendab ja kui palju päikesekaitsekreemi tuleks üldse peale kanda? See põhjalik päikesekaitsejuhend aitab Sind pealaest jalatallani. Tähistamaks meie Australian Sunshield tootesarja ja kreemi Daily Hydrating Sunscreen SPF50+ väljatulekut, võtame aega, et vastata viiele kõige sagedasemale päikesekaitseküsimusele – et saaksid turvaliselt õue päikest nautima minna. 
 
Alates UVA- ja UVB-kiirguse erinevusest kuni selleni, miks Austraalia päikesekaitsekreeme peetakse maailma parimateks – vastame kõigile Sinu põletavatele küsimustele. Loe edasi, et leida otsitud vastused ja päikesekaitsekreemi pealekandmise reeglid maksimaalse kaitse tagamiseks.
 

1. Mis on erinevus SPF30 ja SPF50+ kaitse vahel? 

Esmane asi, mida enamik meist päikesekaitsetoodete riiuli ees vaatab, on Sun Protection Factor ehk SPF, mis mõõdab seda, kui hästi päikesekaitsekreem kaitseb nahka põletust tekitavate UVB-kiirte eest. SPF30 päikesekaitsekreem blokeerib 97% UVB-kiirtest, samas kui SPF50 blokeerib 98%.
 
Aga kas tead, mida märgitud number tegelikult tähendab? Kas SPF15, 30 ja 50 kaitsevad Sind vastavalt 15, 30 ja 50 minutit?
See on levinud eksiarvamus, kuid SPF ei mõõda kaitseaega minutites. Selle asemel näitab see, kui palju kauem võtaks päikesekaitsekreemi kasutades naha punetama hakkamine aega võrreldes kaitseta nahaga. Seega, kui nahk hakkab tavaliselt punetama 5 minutiga, peaks õigesti peale kantud SPF30 päikesekaitsekreem Sind teoreetiliselt kaitsma 150 minutit – ehk 30 korda kauem. SPF50 päikesekaitsekreemi puhul oleks see 250 minutit. 
 
Kas numbri lõpus on plussmärk? See tähendab lihtsalt „rohkem kui“. Seega on SPF50+ tootel, nagu meie Daily Hydrating Sunscreen, SPF suurem kui 50. 
 
Mis on erinevus meie toodete Tinted Glow Primer SPF30 ja Daily Hydrating Sunscreen SPF50+ vahel? Oleme vastuse ette valmistanud!

 

2. Mida tähendab laia spektriga kaitse?

Tõenäoliselt oled kuulnud nahahoolduseksperte rääkimas laia spektriga päikesekaitsekreemi valimise tähtsusest. Kuid kas see on tõesti nii oluline – ja mida see termin üldse tähendab?

Laia spektriga päikesekaitsekreem on lihtsalt selline kreem, mis filtreerib lisaks UVB-kiirtele ka UVA-kiiri. Miks see oluline on? Sest kuigi me teame juba pikka aega, et UVB tekitab põletust, oleme alles viimastel kümnenditel mõistnud, et ka UVA aitab kaasa nahavähi riskile. 
 
Veel üks ebameeldiv fakt UVA-kiirguse kohta… Moodustades 95% maapinnale jõudvatest nähtamatutest ultraviolettkiirtest2, tungivad pikema lainepikkusega UVA-kiired sügavamale nahka ja on fotovananemise (päikesest tingitud vananemise) peamine põhjus. Erinevalt UVB-kiirtest, mis aasta jooksul kõiguvad, on UVA-kiirguse tase stabiilne – ja see suudab tungida isegi läbi klaasi. 
 
Nii et kui soovid enneaegseid kortse, naha lõtvumist ja päikeselaike eemal hoida, tee laia spektriga päikesekaitse oma igapäevase rutiini osaks. SPF50+ ning kerge, kiiresti imenduva koostisega Daily Hydrating Sunscreen pakub väga kõrgetasemelist UVA- ja UVB-kaitset ning niisutust kõigile nahatüüpidele – aastaringselt. 
 

3. Miks on Austraalia päikesekaitsekreemid parimad?

Austraaliat ei kutsuta ilmaasjata päikesepõletuse maaks ning meie aktiivne õueelustiil ja kõrge UV-kiirguse tase tähendavad, et meil on üks maailma kõrgemaid nahavähki haigestumuse määrasid. Sellest tulenevalt on meie päikesekaitse regulatsioonid väga ranged – ja meie koostisi peetakse maailma parimateks. 
 
Austraalia päikesekaitsekreeme reguleerib Therapeutic Goods Administration (TGA) ning enamikus kategooriates on meil rangeimad nõuded. Kasutame laia spektri mõistele sama definitsiooni mida EL, mis on rangem kui USA-s. Ning meie veekindluse definitsioon on rangem kui EL-is (ja sama mis Ameerikas).
 
Oleme esirinnas ka UVA-kaitse osas, kus TGA on heaks kiitnud laialdasema ja uuema filtrite valiku, mis kaitsevad paremini nende tüütute, enneaegselt vanandavate kiirte eest.
 

4. Kui palju päikesekaitsekreemi peaks kasutama?

Teine oluline asi, mida meeles pidada, on mitte koonerdada päikesekaitsekreemi pealekandmisel – ja uuesti pealekandmisel. Enamik meist kannab kreemi peale liiga vähe ja see võib toote SPF-i oluliselt vähendada. See SPF50, mida (arvad end) kandvat? Kui Sa ei kanna seda peale piisavalt rikkalikult, võib see pakkuda vaid SPF30 kaitset – või veelgi vähem. 
 
Kui palju päikesekaitsekreemi tuleks siis peale kanda? Organisatsiooni Cancer Council kohaselt tuleks päikesekaitsekreem kanda puhtale ja kuivale nahale 20 minutit enne päikese kätte minekut. Enamik täiskasvanuid vajab ühte täisteelusikatäit (ehk 5 ml) iga jäseme, selja, keha esiosa ning näo, kaela ja kõrvade jaoks (kokku). See on kokku seitse teelusikatäit – ja palju rohkem, kui enamik meist kasutab. 
 
Kui päikesekaitsekreem on peale kantud, tuleb seda uuesti peale kanda iga kahe tunni järel, olenemata SPF-ist. Ujud, treenid või higistad? Kaitstuse tagamiseks pead päikesekaitsekreemi sagedamini uuesti peale kandma.

 

Vaata seda postitust Instagramis

Postitust jagas SandAndSkyAUS (@sandandskyaus)

 

5. Mis on erinevus keemilise ja füüsikalise päikesekaitsekreemi vahel?

Päikesekaitsekreemid erinevad ka selle poolest, milliseid UV-filtreid need kasutavad. Füüsikalised ehk mineraalsed filtrid, sealhulgas tsinkoksiid ja titaandioksiid, jäävad naha pinnale ja peegeldavad UV-kiiri tagasi. Tänu sellele blokeerivale toimele, mis algab kohe toote pealekandmisel, nimetatakse selliseid kreeme vahel päikeseblokaatoriteks (sunblock). 
 
Keemilised UV-filtrid seevastu neelavad UV-kiirgust ja muudavad selle soojuseks. Austraalias on kasutamiseks heaks kiidetud ligi 30 filtrit ning neil kõigil on erinev võime UVB- ja/või UVA-kiiri neelata. Mõned sagedamini kasutatavad filtrid on oksübensoon, homosalaat, oktisalaat, oktokrüleen ja avobensoon – ning paljud tooted kasutavad kombinatsiooni maksimaalse kaitsetaseme saavutamiseks.
 
Kuigi füüsikalised päikesekaitsekreemid on teinud pika tee edasi võrreldes noorusaja ülikreemjate valgete koostistega, on keemilised koostised üldiselt kergemad, läbipaistvamad ja mugavamad kanda. Siiski on oluline märkida, et need päikesekaitsekreemid tuleb tõhususe tagamiseks peale kanda 20 minutit enne päikese kätte minekut. 
 
Võid olla kuulnud, et mineraalsed päikesekaitsekreemid sobivad paremini tundlikule nahale. Kuid üha enam luuakse uusi keemilisi päikesekaitsekreeme, nagu meie oma, spetsiaalselt tundlikule nahale ohutute filtritega. Meie Daily Hydrating Sunscreen SPF50+ on samuti vaba kõigist (võimalikest ärritavatest) lõhnaainetest ning sisaldab rahustavat aaloed, niisutavat hüaluroonhapet ja antioksüdantiderikast Kakadu ploomi.
 
Soovid rohkem infot meie uue Austraalia päikesekaitsekreemi kohta? Vaata seda artiklit, kust leiad kõik vajaliku!